|
Friday, 03 February 2012 21:44 |
|
There are no translations available.
-
SIHTASTUTUSE NIMI JA ASUKOHT
-
-
Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Haraka Kodu (edaspidi Sihtasutus).
-
Sihtasutuse asukoht on Saue vald, Eesti Vabariik.
-
Sihtasutus on asutatud tähtajatult.
-
SIHTASUTSE EESMÄRK JA SOODUSTATUD ISIKUD
-
-
Sihtasutus on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
-
Sihtasutuse tegevuse põhieesmärgiks on tagada elukestev õpetus, täisväärtuslik ja inimväärne elu ning aktiivne osalemine ühiskonna töö- ja eluprotsessides intellekti- ning liitpuudega inimestele.
-
Sihtasutuse eesmärkide elluviimiseks luuakse peremudelit järgiv kogukond, mis koosneb intellekti – ning liitpuudega inimestest (edaspidi Külaelanikud) ja kaastöölistest (s.o. inimesed, kes aitavad intellekti- ja liitpuudega inimestel toime tulla, edaspidi Kaastöölised).
-
Külaelanikuks vastuvõtmisel eelistatakse MTÜ Puuetega Laste Keskus „Lootus” (Salu Kool) lõpetajaid.
-
Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks võib Sihtasutus tegeleda majandustegevusega seaduses ettenähtud alustel ja korras.
-
Sihtasutuses osutatakse Külaelanikele teenusena kogukonnas elamist, ööpäevaringset tugevdatud toetusega hooldamist, töötamise toetamist, ööpäevaringset hooldamist ja rehabilitatsiooni teenust.
-
Sihtasutus on õppe- ja praktikabaasiks üliõpilastele ja kõigile inimestele, kes soovivad omandada teadmisi ja kogemusi vastavates valdkondades.
-
Sihtasutuse eesmärkide elluviimisel lähtutakse Eesti kultuurist, erinevatest arenguteooriatest ja elukestva õpetuse printsiibist.
-
SIHTASUTUSELE VARA ÜLEANDMISE JA VARA KASUTAMISE NING KÄSUTAMISE KORD
-
-
Sihtasutusele raha üleandmiseks avavad asutajad Sihtasutuse nimele pangaarve, mida võib Sihtasutuse nimel käsutada pärast Sihtasutuse registrisse kandmist. Asutajad teevad rahalised maksed nimetatud pangakontole.
-
Kui asutamisel olevale Sihtasutusele antakse üle kinnisasi või vallasasi, kantakse asutatav Sihtasutus kinnistusraamatusse või muusse registrisse kasutades Sihtasutuse nimes täiendit „asutamisel”. Vara üleandmist kinnitavad juhatuse liikmed oma allkirjaga.
-
Sihtasutusele peale asutamist üleantavad rahalised annetused kannab annetust tegev isik Sihtasutuse pangaarvele, selle eelnevalt Sihtasutuse juhatusega kooskõlastades. Sihtasutuse juhatus kajastab laekunud rahalised vahendid koheselt Sihtasutuse raamatupidamisdokumentides.
-
Sihtasutusele laekuvad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus, kes hindab need ja teeb omandiõiguse Sihtasutusele üleminekuks vajalikud toimingud. Hindamisel võib juhatuse kasutada antud tegevusvaldkonnas tunnustatud eksperti.
-
Sihtasutusele laekunud sihtotstarbelised annetused võtab juhatus arvele vastava märkega ja neid kasutatakse vastavalt annetaja soovile. Sihtasutuse juhatus ei või vastu võtta sihtannetusi, mis ei lange kokku Sihtasutuse eesmärkidega või on tehtud ebaeetilisel või mitteseaduslikel eesmärkidel.
-
Juhatus koostab nõukogule kokkuvõtte Sihtasutusele laekunud varast üks kord aastas, kahe kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist.
-
Sihtasutusele laekunud vahenditest moodustab Sihtasutuse nõukogu põhi- ja käibekapitali määrates oma otsusega kindlaks nende kasutamise korra.
-
Vara kasutamise ja käsutamise igapäevases tegevuses otsustab Sihtasutuse juhatus.
-
Sihtasutuse vara võib kasutada ja käsutada üksnes Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
-
SIHTASUTUSE EELARVE
-
-
Sihtasutuse eelarve koostatakse ja kinnitatakse nõukogu poolt.
-
Sihtasutuse tulud on:
-
-
-
-
Asutajate poolt üle antav vara;
-
Riiklikud eraldised, riigi ja kohalike omavalitsuste poolt üleantav vara;
-
Juriidiliste ja füüsiliste isikute annetused, samuti rahvusvaheliste ja teiste riikide fondide eraldised;
-
Sihtasutuse tuluüritustest ning seadusega lubatud majandustegevusest laekunud vahendid;
-
Sihteraldised ja annetused, sh Haraka Kodu hoonete ehitamiseks üleantud vahendid;
-
Sihtasutuse elanike vanematelt laekunud vahendid;
-
Pärandused, toetused ja muud laekumised.
-
Sihtasutuse kulud on:
-
-
Kulud sihtotstarbeliste projektide finantseerimiseks;
-
Haldus-ja majanduskulud;
-
Palgakulud;
-
Muud kulud.
-
SIHTASUTUSE JUHTIMINE
Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.
-
JUHATUS
-
-
Juhatus juhib ja esindab Sihtasutust, kes peab Sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Juhatus korraldab Sihtasutuse raamatupidamist seaduses sätestatud korras. Tehinguid, mis väljuvad Sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
-
-
Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik eelkõige järgmisteks tehinguteks:
-
-
Tehingud, mis väljuvad nõukogu poolt kinnitatud eelarve piiridest;
-
Tehingud, millega kaasneb osaluse omandamine või lõppemine teistes ühingus või;
-
kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine.
-
Nõukogu nõusolek ei ole tehingu tegemiseks vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks Sihtasutusele oluline kahju.
-
Juhatusse kuulub üks (1) kuni viis (5) liiget. Juhatuse liige määratakse kolmeks (3) aastaks. Juhatuse liikmed määratakse asutamisotsusega. Juhatuse koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
-
Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes austab ja aktsepteerib intellekti- ning liitpuudega inimesi.
-
Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige ja audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik, samuti pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.
-
Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
-
Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud nõukogu otsuses.
-
Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhatuse tegevuse kohta ja nende nõudel kirjaliku aruande Sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest (s.h. väljumine eelarve raamidest) ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
-
Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.
-
Juhatuse liikmetele võib maksta nende ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu. Juhatuse liikmetel on õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
-
Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Sihtasutusele tekitatud kahju eest solidaarselt.
-
NÕUKOGU
-
-
Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist, teostab järelvalvet selle tegevuse ja arengu üle.
-
-
Nõukogusse kuulub kolm (3) kuni seitse (7) liiget. Nõukogu liige määratakse kolmeks (3) aastaks.
-
Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes austab ja aktsepteerib intellekti- ning liitpuudega inimesi.
-
Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, audiitor ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik, samuti isik kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.
-
Nõukogu liikmete arvu, määramise, koosseisus muudatuste tegemise ning nõukogu liikmete tagasikutsumise otsustavad sihtasutuse asutajad. Sihtasutuse asutajad võivad nõukogu liikme tagasi kutsuda vaid mõjuvatel põhjustel.
-
Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
-
Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
-
Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannete, raamatupidamisaruannete ja bilansi koostamist.
-
Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks (1) kord aastas, soovitavalt ühe (1) kuu jooksul peale punktis nimetatud kokkuvõtte ja majandusaasta aruande saamist. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
-
Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.
-
Nõukogu otsuseid võetakse vastu osavõtvate nõukogu liikmete poolthäälteenamusega, häälte võrdse jaotumuse korral on otsustavaks nõukogu esimehe hääl. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigus hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
-
Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
-
Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise lepingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus Sihtasutuse huvidega.
-
Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekul viibivad nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mida ta kinnitab oma allkirjaga.
-
Nõukogu esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmetega.
-
Nõukogu liikmed vastutavad oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega Sihtasutusele tekitatud kahju eest solidaarselt nagu juhatuse liikmed. Nõukogu liige vabaneb vastutusest Sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning see eriarvamus on kantud protokolli.
-
Nõukogu liikmetele tasu ei maksta.
-
ASUTAJAD
-
-
Asutajad teostavad asutaja õigusi asutajate koosolekul, mis toimub vähemalt kord iga kolme (3) aasta järel. Asutajate koosoleku kokkukutsumise õigus on Sihtasutuse juhatusel, nõukogul või vähemalt kolmel asutajal. Koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse asutajatele väljastusteatega kirjaga, milles tuleb näidata koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord, kusjuures teade peab olema välja saadetud vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne koosoleku toimumise aega.
-
-
Asutajate koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole asutajatest ning otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole asutajatest. Põhikirja muutmisel või muudel seadusega sätestatud juhtudel on asutajatel õigus teostada oma õigusi ainult ühiselt.
-
Kui asutajate koosolek ei ole otsustusvõimeline, on koosoleku kokkukutsunud isikutel õigus kokku kutsuda sama päevakorraga uus koosolek kahekümne (20) päeva möödumisel esimese koosoleku toimumisest. Teistkordse koosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine toimub punktis sätestatud korras, käesolevas punktis sätestatud erisustega.
-
AUDIITOR
-
-
Sihtasutusel peab olema audiitor. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdselt majanduslikku huvi omavad isikud. Audiitorile määratav tasu ei tohi olla suurem, kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses.
-
Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab kolmeks (3) aastaks nõukogu, kes määrab ka nende tasustamise korra. Nõukogu võib audiitori igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
-
RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL
-
-
Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
-
Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
-
Juhatus esitab majandusaasta aruande nõukogule kinnitamiseks hiljemalt nelja (4) kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks.
-
Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla kõik Sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed.
-
Sihtasutuse juhatus esitab kinnitatud ja allkirjastatud majandusaasta aruande ärakirja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust arvates.
-
SIHTASUTUSE TEGEVUSE AVALIKUSTAMINE
Kõigil õigustatud huvi omavatel isikutel on õigus nõuda Sihtasutuselt teavet Sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Õigustatud huvi omavad isikud võivad tutvuda Sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja juhatuse tegevuse aruandega, samuti audiitori järeldusotsuse, raamatupidamise dokumentide ja põhikirjaga.
-
SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE
-
-
Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võivad põhikirja muuta kõik asutajad ühiselt, üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki. Põhikirja muutmine jõustub muudatuste registrisse kandmisel.
-
-
Nõukogu võib Sihtasutuse põhikirja muuta üksnes juhul, kui:
-
-
Kõik asutajad on välja langenud või;
-
Asutajad ei jõua põhikirja muutmises kokkuleppele kolmel järjestikusel asutajate koosolekul, mille päevakorras on põhikirja muutmine.
-
SIHTASUTUSE ESINDAMINE
-
-
Sihtasutust võivad esindada kaks juhatuse liiget ühiselt.
-
Nõukogu võib erinevalt punktis sätestatust määrata juhatuse liikmete hulgast isiku, kellel on õigus esindada Sihtasutust üksinda.
-
SIHTASUTUSE LÕPETAMINE
-
-
Sihtasutus lõpetatakse:
-
-
-
-
asutajate otsusega kui Sihtasutuse eesmärk on saavutatud või tulenevalt Sihtasutuse majanduslikust olukorrast ei ole võimalik Sihtasutuse tegevuse jätkamine;
-
muul seaduses sätestatud alusel.
-
Juhatus on kohustatud esitama pankrotiavalduse, kui Sihtasutusel on vähem vara, kui võetud kohustusi.
-
Kohus võib siseministri või muu huvitatud isiku palvel Sihtasutuse kohtuotsusega lõpetada, seaduses sätestatud alustel.
-
Sihtasutuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Käesolev põhikiri on kinnitatud 10.12.2007 kahetuhande seitsmendal aastal (10.12. 2007) SA Haraka Kodu asutajate koosoleku otsusega.
Pille Maasik Margit Saluste
Juhatuse liige Juhatuse liige
|
|
|
Monday, 01 August 2011 23:42 |
|
There are no translations available.
VABAÜHENDUSTE EETIKAKOODEKS
Vabaühendused väärtustavad ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutsevad nendest väärtustest lähtudes. Nende koostöö põhineb heatahtlikul partnerlusel, vastastikusel lugupidamisel ja tunnustamisel. Vabaühenduste kohus on anda oma panus turvalise, tasakaalustatud ja hooliva ühiskonna kujundamisse.
Oma igapäevases tegevuses lähtuvad vabaühendused Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. Eetikakoodeks sätestab vabaühenduste väärika tegutsemise põhimõtted, mille järgimine tõstab ühenduste ja mittetulundussektori usaldusväärsust ühiskonnas.
VABAÜHENDUSTE TEGEVUSE EETILISED PÕHIMÕTTED
Demokraatlik juhtimine ja toimimine
1. Vabaühendusel on selge ja arusaadav missioon. Vabaühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid. 2.Vabaühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Vabaühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse. 3. Vabaühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele. 4. Vabaühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd. 5. Vabaühendus püüdleb järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi. 6. Vabaühendus, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutab saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.
Kodanikujulgus ja hoolivus
7. Vabaühendus ilmutab kodanikujulgust võitluses ühiskonnas esineva ebaõigluse vastu. 8. Vabaühendus, nähes seadustes ja teistes õigusaktides ning nende rakendamises ebapädevust ja ebaõiglust, teeb tööd nende muutmiseks. 9. Vabaühendus ei kasuta ega propageeri vägivalda oma seisukohtade väljendamiseks, eesmärkide ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks.
Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine
10. Vabaühendus kasutab loodus-, inim- ja vaimuvara ning ainelisi ja varalisi vahendeid heaperemehelikult ning säästlikult, arvestades tänaste ja tulevaste põlvede vajadustega. 11. Vabaühendus lähtub nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoidub topeltrahastamisest.
Vastutus ja aruandmiskohustus
12. Vabaühendus annab oma tegevusest aru ning vastutab asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees. 13. Vabaühendus peab oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast. 14. Vabaühendus avalikustab oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.
Avatus ja läbipaistvus
15. Informatsioon vabaühenduse missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav. 16. Vabaühendus suhtleb avatult ja otsekoheselt oma nime all ega tegutse anonüümselt. 17. Vabaühendus on avatud uutele ideedele ja erinevatele seisukohtadele ning koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks.
Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
18. Vabaühendus on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatu ning hoidub sattumast erakonna, avaliku institutsiooni või äriühingu kontrolli alla, millega ta kaotab oma sõltumatuse ja avalikes huvides tegutsemise võime. 19. Vabaühendus ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab ühendus tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.
Sõnapidamine ja ideede autorluse tunnustamine
20. Vabaühendus peab kinni nii kirjalikest lepingutest kui suulistest kokkulepetest. 21. Vabaühendus austab teiste ühenduste ideede ja projektide autorlust.
Sallivus
22. Vabaühendus tunnustab mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust. 23. Vabaühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.
Vastu võetud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua Suurkogul 7. aprillil 2002. aastal Tartus
|
|
Saturday, 22 August 2009 19:06 |
|
The Haraka Home Foundation was founded on 4 January 2006 by the non-profit association Disabled Children’s Centre Hope and 13 people, many of them parents, from various walks of life. The present development plan was also prepared in co-operation with them. The aim of the development plan is to determine the directions and areas of activity for Haraka Home up until 2011. The main aim of the Foundation is to create a home in northern Estonia for youth with intellectual and multiple disabilities. The development plan complies with Estonian legislation and the general plan of Saue rural municipality. The development plan was compiled keeping in mind the special needs of people with intellectual and multiple disabilities, living in a community as per the family model. Location of Haraka Home Haraka Home is to be built 30 kilometres from Tallinn and 6 kilometres from Ääsmäe, in the centre of Maidla village. The surrounding natural conditions of the Haraka Home provide the inhabitants with clean air, peace and safety. The nearest artificial lake is one kilometre away and can be used for swimming.
The location of Haraka Home in a village centre gives the inhabitants of Haraka Home the opportunity to actively communicate and participate in the life of society; the Haraka Home also creates new jobs in Maidla village and its neighbouring areas. Historical Background From the beginning of 1990s schools and classes for children with intellectual and multiple disabilities were set up in Estonia, mostly by parents themselves. The Salu School at Ääsmäe was founded in 2003 by the non-profit association Disabled Children’s Centre Hope. In the course of several years these schools help students to acquire skills and knowledge that will enable them to live and work in an appropriate manner. In order to guarantee that the students do not forget what they have learned in school and that they have a place for further study and work to suit their abilities, the Haraka Home is a natural continuation of the work done in Salu School. In spring 2007 the first two students will graduate from the Salu School and are already waiting for the Haraka Home to be ready. Inhabitants
According to the initial plan, the first house will be finished in 2008 and can house the first six village inhabitants with their activity supervisors. The Haraka Home is meant for thirty young people with severe and profound disabilities and multiple disabilities, to be taught and helped to cope independently by activity supervisors. The number of activity supervisors depends on the disabilities of the youngsters and on their needs. Job Opportunities at Haraka Home
The Haraka Home will enable all young people to work according to their abilities (for some, being able to dress themselves and keeping the room tidy is a job in itself). In the workshops youngsters can try carpet weaving, carpentry and pottery. An objective is to plant an orchard and a small pleasure garden for our own purposes. Studying and working together with the activity supervisors will give people with intellectual disability the opportunity to spend the day in an active and interesting way. Haraka Home is going to start providing a day centre service so that other young people with severe and profound disabilities and multiple disabilities in Harjumaa County could also be involved. Infrastructure
The post office, library and bus stop nearest to Maidla village are six kilometres away at Ääsmäe. Immediate medical aid is provided in Maidla village; an ambulance must be summoned from Tallinn (25 km away). Mobile phone networks are available. Electricity in the Haraka Home territory needs to be restored. The gravel road leading to the village needs refurbishing. Saue rural municipality carries out road maintenance works. A waste collection company will be contracted to dispose of the waste. Co-operation Partners
The project has been approved by the Ministry of Social Affairs of the Republic of Estonia, Harjumaa county government, Saue rural municipality government and the Estonian district of Lions Clubs International. The execution of the project has also been supported by EMT, the Union of Harju County Municipalities and volunteers. Other Relevant Information
The Haraka Home is a great place for practical and in-service training for the students of several educational institutions – Tallinn University (special education, social work), Tartu University, Tartu and Tallinn Medical Schools, Tallinn Teaching School – as well as for volunteers. Development Potential
Haraka Home’s co-operation with the rural municipalities of Harjumaa County and state institutions, the involvement of investors and structural funds of the European Union all help guarantee that the village will develop according to the development plan. MISSION There is a place for everyone under the sun. VISION A village promoting good-quality and natural lifestyle for people with intellectual and multiple disabilities; a village where everyone has equal opportunities for living, learning and working according to their abilities. • an optimal living environment • main house • five residential buildings • workshops set up • day centre service • orchard • available IT services, permanent internet connection in each family house • established management model • co-operation with various public institutions • practical training of university students • improvement of the general independence of the youngsters • healthy lifestyle • improved social life • functional neighbourhood watch • sustained, waste-free living environment, waste handling system • dedicated employees with special training • continuing Haraka Home chronicles |
|
|
|
|
|